“Kas tunned raba silmi rohelisi ja teisi punakaid kui rauamuld?” kirjutab Heiti Talvik. Noore mehena tihti kodulinnast Pärnust Tartusse rännanud luuletajale võis Soomaa kant olla inspireerijaks: “Kauged sood ja harvad pajud, tühjad rannatused, sinna raugevad kõik rajud, kaovad kannatused.” Lõpututena näivad metsadevahelised teed, nöörsirged sihid, ühetoonilised turbasamblalaotused. Kauged suured rabad: Kikepera, Kuresoo, Ördi, Valgeraba. Matkaja jaksab valgevaluga kõndida ehk paarkümmend kilomeetrit. Sama palju liiguvad ööpäevas Kikepera hundikarja liikmed, nagu selgub zooloog Marko Kübarsepa seireandmetest.
Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,59 € Osta artikkel