Samal kivirahnul lendab ka suitsupääsuke ja õitseb rukkilill – me loodushoiusümbolid. Kummagi liigi käsi ei käi moodsa põllumajanduse aegadel, sobivate elupaikade puudusel ülearu hästi. Umbrohuvabad põllud, putukavaesed suurlaudad…

Reeglalt sirgunud ja ka Reegla-Jaanina oma populaarseid ajaleheartikleid allkirjastanud loodushoiu suurkuju vihjas 1960ndatel raadioesinemistes, et võiks valida rahvusliku lille ning samas tegi juttu ka rukkilillest. Sinise värvi toon Eesti lipul on ju rukkilillesinine – tähendusrikas kombinatsioon suitsupääsukese sulestikus silma hakkava musta ja valgega, eriti ajajärgul, mil selle tähendusest iitsatadagi ei tohtinud.

Kodukoha värvid ja põlvest põlve pärandatud oskus neid märgata, meelde jätta…