Ugala uuel avamisel 18. märtsil 2017 jääb äkki silma, et moodsas keeles “renoveerimine” on teatrimajja miskil moel valgust juurde toonud. Heledam on kõik. Mulle pööraselt meeldivad tänapäeva arhitektuuri juurde kuuluvad klaaspinnad, uued uksed, needsamad suured aknad. Punane tellis ja puhas vuuk. Kõik hoidmisväärne on hoitud, ja see, mida paremini saab, on parem. Teater lubab publikule maja ekskursioone, õieti teeb, sest oma silm on kuningas. Maja avab seekord Lembit Petersoni lavastus “Nähtamatu daam”. Pedro Calderoni 1626. aastal esietendunud mõõga ja mantli komöödia. Ma ei tea, kuidas oli plaanitud, aga XXI sajandi Eesti esietenduse juhatab sisse Don Luis’ kostüümis, rapiir vööl, näitleja Aarne Soro. Ta räägib üsna vabas vormis, et on kõige vanem selle trupi liige ja mängib kõige nooremat tegelast. Irooniliselt vihjab, et see on auasi. Ühel hetkel teatab Soro, et saali siseneb Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid.
Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel