Mesindusalased arusaamad ja teadmised on välja kujunenud väga pika aja jooksul, millele on oma pitseri vajutanud inimeste kiiresti muutuv elulaad ja sellest tulenev mõtteviis. Tänapäeval ei võeta kuigi tõsiselt fakte tuhandete, kui mitte öelda kümnete tuhandete mesilasperede hukkumisest, kuigi selle peamiseks põhjuseks on inimtegevus. Kuigi keskkonnapoliitikas rõhutatakse meie mitmekesise looduse säilitamise vajadust, ei võta ka asjaomased ametkonnad mesindusega seotud probleeme, eelkõige risttolmlevate taimede tolmeldamist, kuigi tõsiselt. Mesinikel ja põllukultuuride kasvatajatel on erinevad eesmärgid. Meie monokultuurses põllumajanduses kasutatakse üha rohkem agrokemikaale, sealhulgas pestitsiide, mis omakorda kahjustavad otseselt või kaudselt mesindust ning kahandavad ka looduses elunevate tolmeldajate - kimalaste, üksikmesilasete - arvukust. Tasakaalu leidmiseks mesinike ja teiste põllumajandustootjate vahel on esitatud arvukalt ettepanekuid, koostatud mõlemale poolele käsulaudu jne. Paraku on seniajani kaotajaks poleks jäänud mesinikud ja mesindus.
Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel