Kaht fundamentaalset tegurit ei ole kriis aga muutnud. Maailma rahvastik ja seega ka nõudlus toidu järele jätkuvalt kasvab. Ja Eestis on endiselt peaaegu miljon hektarit põllumajandusmaad. Seda on meil elaniku kohta rohkem kui paljudes teistes riikides. Parasjagu nii palju, et toota meie oma tarbeks vajalik kogus piima, teravilja, õlikultuure, liha ja elusloomi, ning lisaks neid ka eksportida. Eesti suhteline eelis põllumajandusmaa suhtelise hulga osas on püsiv, seega on põllumajandus Eesti jaoks üks neid valdkondi, kus meil on piisavalt peamist tootmisressurssi, põllumajandusmaad, et toota ekspordiks. Kriis taandub, järgmisel aastal võib ilm olla taimede kasvuks soodsam, põllumajandusmaa on Eestis endiselt alles. Aga neid 11 000 lehma ja 83 000 siga me kiiresti tagasi ei saa, sest nende asendamine on kallis ja võtab aastaid.