Herne- ja oakasvatus on viimastel aastatel tõusuteed läinud. Eelmisel saagihooajal aga kerkis probleemiks nende viljade kvaliteet. Hernest võib kasvatada kõikidel muldadel. Raskematel muldadel on juurestiku areng keerulisem ja selle tõttu langeb saak. Ei sobi liigniisked ja õhuvaesed mullad. Hästi sobivad hernele neutraalsed liivsavi- või saviliivmullad. Happelistel muldadel on pärsitud juurte mügarbakterite areng ning lämmastiku sidumine. Suur hernejuurestik koos mügarbakterite jäänustega jätab pärast saagi koristamist mulda hektari kohta kuni 100 kg lämmastikku. Herne juured on suure kohanemisvõimega, tänu sellele omastab hernetaim hästi toit­aineid raskestilahustuvatest ühenditest. Omadus siduda lämmastikku ning juurte hea lagunevus tõstavad mullaviljakust.
Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel