Ajapikku on põllumajandusnäitusest 1993. aastal alguse saanud Maamess liitnud endaga ka puidutöötlemis- ja metsandusnäituse, toidumessi ning aiandusnäituse ning saanud Eesti suurimaks messiks. Kikkuli hinnangul ei saagi neid teemasid lahus hoida, sest nad kuuluvad maaelus kokku. Seega on messi laiahaardelisus igati põhjendatud. Eesti põllumehed tahavad messile tulla, tunnevad, et see on neile vajalik ja saavad piisavalt infot, suhtlemist ning kontakte. Tänavu on vapiloomaks kodusiga, ta ilutseb messi logol ja seamärgiga on tähistatud ka messi naelad – põnevamad ja uudislikumad eksponaadid, aitamaks külastajatel neid üles leida. Kui seni oli toidu päralt B-hall, siis nüüdsest D-hall, kus ruumi on 400 ruutmeetri võrra enam. Traditsiooniliselt on seal väljas ka maakonnad oma väiketootjatega, kes aasta-aastalt pakuvad aina tervislikumat toitu ning võimalust oma turismitalus aega veeta ja puhata.
Edasi lugemiseks , sisesta paberlehe lugejakood, telli digipakett või osta artikkel
0,59 € Osta artikkel