Muru ei tohi jääda talveks liiga kõrgeks (paras on 4–5 cm), sest kõrge ja tihe rohi muutub lume all umbseks ning levima hakkavad seenhaigused.

Lisaks lehtedele riisuge muru puhtaks ka niidujääkidest, mis on seeneeoste paljunemise paradiis. Kui tuleb soe ja niiske talv, on hooldamata murus kevadel üsna kindlalt tühjad inetud kohad.

Terav labidas kulub ära peenra- ja muruäärte servamisel – nüüd, hilissügisel, on lõpuks aega seda teha!

Kaevamishargil on palju tööd

Maa harimiseks kasutage harki, mitte labidat. Hargiga tegutsedes jäävad naadi ja orasheina risoomid terveks ning neid on hea mullast välja noppida, labidas seevastu hakib need peeneks ning teeb tööd juurde. Hark ei tee eriti haiget ka vihmaussidele. Hargiga mulda harides säilib pinnase struktuur paremini ning muld saab kenasti õhustatud.

Igal sügisel on kasulik köögiviljamaa hargi sügavuselt läbi kaevata. Ka püsilillepeenral saab hargiga taimede vahel ettevaatlikult mulda kobestada.

Marjapõõsaste ja viljapuude alused tasub samuti hargiga üle käia, sest sellega hävitate terve hulga talvituma asunud kahjureid. Hargiga kaevates ei lõika juuri läbi.

Peenarde harimise ajal on sinna kaval sisse kaevata puu- ja põõsalehti, mis kõdunedes väetavad mulda ning muudavad selle kobedamaks. Nii saate hõlpsalt lahti kase-, vahtra-, kastani-, pihlaka- jm lehtedest.

Aeglaselt kõdunevad tammelehed laske enne muruniidukiga peeneks, et need kiiremini laguneksid. Tammelehemultš kasutage ära turbaaias või okaspuude all.

Põõsad kevadeks korda

Raagus võras on hea näha, millised oksad tuleb välja lõigata (vanemad, nõrgemad, halva kujuga jne). Kevadel kiirel ajal tänate end, et sügisel said põõsad korda tehtud. Ka lehtpõõsahekid võib kääridega üle käia.

Kaunilt õitsvate ilupõõsaste lõikamisel tuleb teada: hilissügisel võib lõigata neid liike, mis õitsevad sama aasta võrsetel. Sellised on näiteks jaapani enelad, põisenelas, põõsasmaran ja puishortensia.

Põõsaid, mis õitsevad teise aasta võrsetel – ebajasmiin, kuldsõstar, värdenelas, värdforsüütia jm – ärge praegu aga lõigake, seda on õige teha kohe pärast õitsemist.

Sügisel võib vabalt alustada marjapõõsaste lõikamisega, seda sobib teha ka pehme talveilmaga. Nutikas on teha põõsad korda enne kevadet, sest siis on muud aiatööd kaelas.

Leht- ja okaspuudelt võib hilissügisel ära lõigata kuivanud oksi. Kui kõik lõikamised on tehtud, ärge unustage lõikeriistu teritada.

Seni, kuni maa pole veel külmunud, võib julgelt istutada lehtpuid ja -põõsaid. Istutatud taimele kuhjake tüve ümber 10–15 cm paksuselt komposti või turvast, et maapind juurdumata taime ümber ei külmuks nii sügavalt. Kohev kate kaitseb juuri külma ja külmakergituste eest.

Ärge jätke istikuid pottides talvituma. Kui te veel täpselt ei tea, kuhu puu või põõsas istutada, võtke ta ikkagi potist välja ja pange mulla sisse. Tänu maa soojusele on väiksem oht läbi külmuda, mis võib aga kergesti juhtuda talveks potti jäädes.

*Tassige varju alla aiamööbel. Nühkige see niiske lapiga üle, pesuveele võib lisada nõudepesuvahendit. Puitmööbel püsib kauem kena, kui immutate seda puidukaitseõliga.

* Vaadake üle aed ja kasvuhoone, ehk on kuhugi jäänud veel mõni tööriist.

* Enne hoiule panekut puhastage kõik labidad, hargid, kõplad, rehad, kühvlid ja kobestid mullast, peske puhtaks, kuivatage, nühkige liivapaberiga ära roosteplekid ning õlitage. Kõige mugavam on kasutada pihustiga universaalõli.

* Vaadake üle, milliseid tööriistu tuleb parandada või teritada. Need pange eraldi, et talvel oleks hea võtta ja korda teha.

*Pihustage õliga üle aiasaagide ja -nugade, oksa- ja hekikääride terad jm metallosad.

*Koguge kokku kõik kastekannud, ämbrid ja kausid, peske puhtaks ning viige kuuri. Hoiule pannes keerake need tagurpidi.

*Tühjendage veest kastmisvoolikud, kerige kokku ja viige hoiule.

*Suured vihmavee kogumise tünnid lükake külili, et vesi välja valguks. Siis puhastage põhja ja seintele kogunenud sodist ning keerake tünnid tagurpidi.

*Peske puhtaks aiakäru, kuuris lükake see kummuli ja õlitage laagrid.

*Katteloori ei tohi hoiule panna niiskena. Laske sel ära kuivada, voltige soolikaks ja kerige kokku suureks vihiks või keraks.

*Vaadake, ega viljapuudele ole jäänud kõlkuma mumifitseerunud vilju, milles haigusetekitajail on mõnus talvituda. Korjake need ära ja visake tulle.