Iirlaste värvuste kokkusobitamise oskus aiakujunduses köitis mind väga. Tõsi, avalikus ruumis domineerisid küll kirjud suvelilleistutused, kuid mitte eraaedades.

Ka meie kasutame sageli printsiipi, et halli ning valge kaasamisega saab ka kirjust aiast harmoonilise terviku, kuid see ei peaks olema eeskujuks.

Külastatud aedades torkas silma väga hea värvuste tunnetuse ja omavahelise kombineerimise oskus.
Kindlasti ei jätnud külmaks ka iirlaste lembus kasutada aias arhitektuuri väikevorme ja skulptuure. Õnneks ei pea me rääkima värvilistest Poola päkapikkudest või kriitvalgest plastist aiamööblist, sest sarnaseid asju aedades ei kasutatud, küll aga oldi leidlikud vanadele materjalidele uue elu andmisel.