Ajul on laialdane verevarustus. Pidev verevool, mis sisaldab närvirakkude jaoks vajalikke aminohappeid, mineraale, hapnikku ja glükoosi, varustab aju energiaga. Korrapärane vere ringvool ja terved ning tugevad veresooned on olulised tagatised aju heale toitumisele.

Aju on niivõrd tähtis, et selle turvamiseks on kehal mitmeid kaitsevahendeid. Lisaks pealuule ja kaitsekihtidele on veel ka süsteem, mida nimetatakse aju-vere tõkkeks ja mis kaitseb aju igasuguste mürkainete vastu. See tõke võimaldab vaid valitud ainetele läbipääsu. Kahjuks aga pole see tõke täiesti n-ö lollikindel. Lisaks kasulikele ainetele laseb ta läbi ka näiteks vähem kasulikud, näiteks alkoholist, nikotiinist ja kofeiinist pärit ained.

Ajurakke tuleb toita, et see saaks tugevaid ja selgeid impulsse edastada ning kogu närvisüsteemi vajaliku kütusekogusega varustada. Energia aju tankimiseks ja ajurakkude ning vahendusainete tervise säilitamiseks tuleb toidust, mis moodustavad mõistuse eluliselt tähtsad ehitusplokid. Põhilised füüsilist ja vaimset tegevust toetavad ning soodustavad toitained on vesi, proteiinid, süsivesikud, rasvad, vitamiinid ja mineraalid.

Vesi

Vesi moodustab 85% verest ja toimib transpordisüsteemina toitainete edastamisel ajju ning jääkainete eemaldamisel. Sellest sõltub mõtlemise kiirus.

Proteiinid

Proteiine leidub lihas, kalas, piimas, juustus, ubades ja teraviljades. Proteiinid on enamiku kehakudede ehitusmaterjaliks. Need kuuluvad nii vahendusainete moodustamise kui ka närvivõrgustiku hooldamise juurde, olles üliolulised ka vaimsete funktsioonide parandamiseks

ja meeleolu tõstmiseks.

Süsivesikud

Süsivesikute allikaks on tera-, puu- ja köögiviljad. Seedimisel lagunduvad need süsivesikuid glükoosiks, mis on aju esmane energiaallikas. Muutlik glükoositase võib põhjustada peapööritust, krampe, minestamist.

Rasvad

Toidus esineb kolme liiki rasvu: küllastunud, monoküllastumata ja polüküllastumatud rasvad. Polüküllastumatud rasvad – oomega-6 ja oomega-3 – on võimelised suurendama ajurakkude arvu, parandama nägemist ja tõstma õppimisvõimet. Neid rasvhappeid sisaldavad lõhe, makrell, sardiinid, pähklid ja seemned.

Vitamiinid ja mineraalid

Vitamiinid ja mineraalid soodustavad aju ja keha kasvu ning funktsioneerimist. Eriti olulised ajule on B-kompleksi vitamiinid ja neile kuulub energiatootmise pearoll. A-, C- ja E-vitamiin on võimsad antioksüdandid ning tähtsad mälu säilitamiseks.

Mineraalid on olulised ajupotentsiaali erksuse säilitamisel. Aju energia tagamiseks on vajalikud magneesium ja mangaan, närvirakkude kommunikatsiooniks on tähtsad naatrium, kaalium ja kaltsium.

Allikas: Lorraine Perretta, "Toida mõistust", Maalehe Raamat 2001