Vererõhku tuleks kontrollida vähemalt iga kahe aasta tagant. Kui perekonnas on esinenud kõrgvererõhktõbe, infarkti, insulti või kui vererõhu näitajad on piiripealsed ehk 130–139/85–89 mm Hg, tuleks vererõhku kontrollida vähemalt kord aastas.
Mõõtmistulemust väljendatakse kahe arvuga. Ülemine ehk süstoolne vererõhk on südamest väljuva vere surve. Seda tekitavad vasaku vastakese kokkutõmbed ning see näitab südame tööjõudlust. Arsti vastuvõtul võib vererõhk olla veidi kõrgem – seda nimetatakse valge kitli fenomeniks (leidub inimesi, kellel vererõhk on raviasutuses kõrge, kodus aga normaalne – sellisel juhul pole ravi vaja).