Meeleolu tekib juba seelikuriide valikust. Kui meelepärane kangas on leitud, pole ka selle kokkuõmblemine kuigi keeruline. Eriti kui värvli valmistamiseks kasutada kummipaela.

Et seelik sügistuules kelmikalt lehviks, õmblesin alla puuvillase pitsi ning kaunistuseks ka paar paela.

Vanutamine ehk viltimine annab kotile tugevuse. Koti materjaliks sobivad villased lõngad, aga kui varasemaid kogemusi ei ole, on kõige õigem kasutada spetsiaalselt vanutamiseks mõeldud lõnga. Selliseid tasub otsida lõngapoodidest ja neid leidub suures värvivalikus.

Vanutamiseks mõeldud lõngadega kudumisel tuleb arvestada, et pärast vanutamist tõmbub ese ligi 30% kokku. Vanutamiseks piisab 40kraadisest masinpesust.

Tore on veel seegi, et sellised lõngad on enamasti jämedad ning nii saab kasutada jämedaid vardaid ja töö valmib kiiresti.

Kõige lihtsam on kott kududa ühes tükis. Seejärel murdke tükist 1/3 tagasi, arvestades, et ka klapi jaoks jääb ligikaudu sama pikkus. Siis õmmelge küljed kokku ning kuduge ka sang. Seegi tuleks enne vanutamist koti külge õmmelda.