Selle lõnga tõi mu kätte üks vanaema, kes soovis oma lapselapsele kampsunit. Ainuke ettekirjutus oli, et kampsun peab olema hästi soe ja eest lahtine. Ei mingeid nööpe ega kinnitusi.
Algusest peale olin kindel, et üleni kirjatud kampsunit ei koo. Kaalusin pikalt eri värvi palmikuid või muid triibulisi kudesid, aga lõpuks võtsin välja Tiina Meeri Kudumiskoolis tehtud tööproovide karbi ja sealt leidsingi sobiva mustri.
Koekiri on lihtne, kuid üsna aeglane, sest pooled silmused tõstetakse kogu aeg kudumata üle.
Valmis tükid pesin käsitsi villapesuvahendiga ja kasutasin ka pesuloputusvahendit. Suure vee tsentrifuugisin pesumasinaga välja, kasutades kõige väiksemat kiirust. Masinast sain niisked tükid, mille laotasin vannitoa põrandale, hommikuks olid need kuivad.

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,59 € Osta artikkel