Möödus palju-palju aastaid, minu ellu ilmus Muis.ee ja sealt leidsingi lõpuks tolle kindakirja üles. Sellest ajast olen seda kudunud õige mitme kindapaari sisse. Eesti Rahva Muuseumis on selle kirjaga kindaid veelgi – kogutud Eestist, Siberist ja Kanadast. Põliseks Eesti kindakirjaks ei saa seda siiski lugeda. Minu meelest sobib “varjukiri” selle mustri nimeks väga hästi. Kududa on seda lihtne. Värvivalik on igal tegijal oma, aga seda võib kududa ka ainult kahevärvilisena, ikka on ilus!