Tegu on aed-harakputkega, mis on väärt maitsetaim. Kirjade järgi üheaastane, välimuselt haprakene, kuid oskab end hästi elus hoida. Olles kord aeda külvatud, leiame kevadel ikka siin-seal mõne noore taime, mis suvel isekülvi teel kasvama hakanud ja edukalt talvitunud. Olen taimekesed siis kokku kogunud ja peenrasse ritta istutanud. Soojade ilmade saabudes on nad siis kenasti kosunud ja maitsetaimena täiesti arvestatavad.
Kord aastas, õitsemise ajal, on ka mets-harakputk tõeline iludus – tema valged sarikõied on kui pitskardinad ja lõhn meelisegavalt magus. Küllap mäletavad maainimesed aastakümnete taguseid heinaaegu, kus nn koerputk heina sees oli üks suur nuhtlus. Kui niitmisega hiljaks jäid, olid heina sees kõvad putkevarred, mis lõhkusid sääred veriseks ja ega loomadki neid süüa armastanud.

Aga praegu on noored mets-harakputked parimas kasvufaasis toiduks tarvitamiseks.

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel