Esivanemate sõnul oli saun nii tähtis, et vaid loom saavat selleta hakkama. Meie rahvas on aastatuhandeid saunas sündinud, tervendanud, nõidunud, abielusse astunud, austanud surnuid, hingesid ja haldjaid.

Saunaskäik on sündmus. Praegugi on paljudes peredes saunaõhtu omamoodi eriline ja püha. Selleks varutakse aega ning küpsetatakse head-paremat.

Esivanemad on nimetanud sauna ja saunaleili otsesõnu pühaks. Neis on eriline vägi ning saunas tuleb end pühale paigale kohaselt ülal pidada. Kuna püha paik võimendab mitmekordselt nii head kui halba, peab end saunaminekuks häälestama. Sauna minnakse hea meelega, seal ollakse lahke isegi vaenlase vastu, seal pole lubatud mõelda, öelda ega teha midagi kurja. Saunas ei laulda, lärmata ega rahuldata loomulikke vajadusi. Esivanemate sõnul tuli saunas olla igapidi karsk nii mõttes, sõnades kui tegudes.