2001 – Raivo Musting, Külmsoo talu, Põlvamaa

2002 – Jaak Hinrikus, Põlva POÜ, Põlvamaa

2002 – Jaak Läänemets, Uuetoa talu, Lääne-Virumaa

2003 – Johannes Valk, Laheotsa talu, Harjumaa

2004 – Andres Härm, Haage Agro OÜ, Tartumaa

2004 – Aavo Mölder, AS Tartu Agro, Tartumaa

2005 – Arvo Kuutok, Takkasaare talu, Järvamaa

2006 – Kalle Reiter, AS Sagro, Harjumaa

2007 – Ermo Sepp, Sepa talu, Lääne-Virumaa

2008 – Mati Nurm, Puide talu, Valgamaa

2009 – Mart Timmi, Jaagumäe talu, Võrumaa

2010 – Madis Ajaots, Pilsu talu ja Rannu Seemne OÜ, Tartumaa

2011 – Avo Samarüütel, OÜ Männiku Piim, Tartumaa

2012 – Raivo Külasepp, AS Grüne Fee Eesti, Tartumaa

2013 – Tõnu Post, Kõljala POÜ, Saaremaa

2014 – Ilmar Teevet, Vändra OÜ, Pärnumaa

2015 – Romet Rässa, Habemiku talu, Tartumaa

2016 – Lembit Paal, AS Pajusi ABF, Jõgevamaa

Maaleht valib aasta põllumeest juba 17. korda, tehes seda ikka koostöös kõigi maakondade põllumeeste liitude ja taluliitudega, samuti teiste maamajanduslike organisatsioonidega. Ootame ka tänavu aktiivset kaasalöömist maakondade talu- ja tootjate liitudelt, et nad oma piirkonna tublimaid põllumehi konkursile esitamisega tunnustaksid.

Iga aasta toob uued üllatused

““Aasta põllumehe” konkurss aitab esile tõsta maapiirkondade ettevõtjaid, kes töötavad iga päev selle nimel, et elu Eestimaa eri paikades kestaks ja areneks. Põllumehed on lisaks sellele, et nende peamine ülesanne on toidu tootmine meie kõikide lauale, paljudes maapiirkondades ka olulised tööandjad ning külaelu edendajad,” tõdeb Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Sõrmus selgitab, et “Aasta põllumehe” konkursi puhul on sümpaatne, et esile tõstetakse väga erinevaid põllumajandusettevõtjaid eri tegevusaladelt – võrdselt pistavad rinda nii hobusekasvatajad kui piimatootjad, nii talupered kui ettevõtete juhid.

“Vaatamata sellele, et võistlusel on aastate jooksul osalenud paljud põllumehed, suudavad nominendid paljunäinud žürii liikmeid igal aastal üllatada. Tänu sellele konkursile saame rohkem teada nende tegemistest, kuigi põllumehed on oma loomu poolest tagasihoidlikud ja naljalt püüne peale ei kipu,” lisab Roomet Sõrmus.

Tänavuse konkursi märksõnadeks võiks Sõrmuse hinnangul üha rohkem olla keskkonnahoid, nutikad lahendused, koostöö ja võime kohaneda muutuvate oludega.

““Aasta põllumehe” konkurss pole kindlasti vaid pikka aega põllumajanduses tegutsenud ettevõtjate võistlus. Ootame tiitlit püüdma ka noori põllumajandusettevõtjaid, kes on näiteks ettevõtte üle võtnud oma vanematelt või kes võiksid žüriid üllatada millegi täiesti uudse ja ootamatuga,” innustab põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees konkursist osa võtma.

Põllumeeste ümber võrsub kultuur

“Aina rohkem oleme mõõduvõtmisel saanud märgata osalejate eestlaslikku nutikust – kuidas tööd tõhustada, mismoodi toodangu kvaliteeti tõsta, kuidas tooteid arendada, luua kaasaegset keskkonda. Ja järjest enam näeme meie põllumeeste hindamatut panust mitte ainult tööandja, tootja ja kasvatajana, vaid ka nende meeletut panust regionaalarengusse ning olulist piirkondlikku rolli, kuhu ümber võrsubki Eesti elu, kultuur ja õiged väärtushinnangud,” toob esile Maalehe peatoimetaja Andres Eilart.

Eelmise aasta tiitlivõitja, Pajusi ABFi juhataja Lembit Paal Jõgevamaalt on näide just sellisest põllumehest, kes pole mitte ainult tööandja ja tubli majandusmees, vaid on õla alla pannud ka oma kodukandi kultuurielule ning ajaloo jäädvustamisele.

Paal nendib, kui oluline on see, et põllumehi üldse tunnustatakse üleriigiliselt.

“Tore on, et ka avalikkusele tutvustatakse põllumeeste tegemisi, me oleme küllaltki erinevad ja hea on teada saada meie valdkondade eri tahke,” räägib Lembit Paal. Ta lisab, et kõrge tiitel väärtustab põllumehe ametit ning annab motivatsiooni põllumajandussektoris edasi tegutseda ka siis, kui on raskemad ajad.

Kandidaatide esitamise viimane tähtpäev on 22. mai. Esitada saavad neid põllumajandusega seotud liidud, ühingud, seltsid ja organisatsioonid. Konkursile võib esitada ka eelmiste aastate kandidaate. On ju Eestis veel palju tublisid, väärikaid ja teenekaid põllumehi, kes võiksid selle tiitli pälvida.

Konkursi võitja saab auhinnaks legendaarse “Külvaja” kuju. Kuju üleandmisega soovivad Maaleht ja põllumajandus-kaubanduskoda rõhutada ajaloolist järjepidevust maaharimise ja põllumajanduse edendamisel Eestimaal läbi sajandite. See ei ole rändauhind, vaid jääb põllumehele alatiseks.