Niitmise ajal on põllu ümber 40 toonekurge, kes pistavad nahka kõik, kes rohu seest välja tulevad, alustades konnadest ja lõpetades jänesepoegadega. Karjatamise korral säilivad loomi kaitsvad rohututid. On olnud olukordi, kus suvel üle niidetud ja pärast karjatatud rohumaa ei ole olnud kontrolli jaoks piisavalt sarnane niitmise tulemusega. Vastukäiv on ka see, et loomade heaolu toetuse määruse kohaselt peab loomi karjatama ka pärast 10. augustit. Ühtse pindalatoetuse kohaselt peab aga karjamaa olema puhtaks niidetud. Teine põllumeestes palju pahameelt tekitanud teema puudutab rohumaa niitmist ja kahe aasta pärast kehtima hakkavat niite ärakoristamise nõuet. Heksli koristamine teeb lisakulusid, kuigi see võiks jääda rohumaale looduslikuks väetiseks. Tegelikult ei ole see euroliidu nõue. EL soovib, et maad, mida ei kasutata praegu teravilja või piima tootmiseks, oleksid heas põllumajanduslikus korras. Juhul kui ületootmine asendub kehvade saakidega, saaks n-ö reservis olnud maale vilja külvata.
Edasi lugemiseks , sisesta paberlehe lugejakood, telli digipakett või osta artikkel
0,59 € Osta artikkel