“Eesti vutt on natuke minu sünnitatud ka,” tunnistas maaülikooli emeriitprofessor Harald Tikk, kes sai hiljuti valmis raamatu vutikasvatuse ajaloost.

Esimesed katsetused vuttidega tehti toonases EPAs poolsada aastat tagasi, kui üks teadur tõi Moskvast sada vutimuna.
“Tol aastal oli suur rändrottide ränne,” meenutas Tikk. “Ühel esmaspäeval tööle tulles avastasime, et lindudest oli alles vaid sulepuru, nagu hakklihamasin oleks üle käinud. Just hakkasid munema, kui ära söödi.”
Ligi kümneaastase aretustöö järel tuldi välja mõttega saada eesti vutitõule ka tunnustus.
Praegu on vutikasvatusega tegelejaid ligi poolsada. Euroopa suurim vutifarm asub Tartumaal Järveotsal.