Riigikogu maaelukomisjoni tellitud uuringu koostasid maaülikooli teadlased eesotsas Rando Värnikuga. Tulemused näitavad, kuivõrd palju väiksemate riiklike tugedega peab Eesti põllumees hakkama saama. Kuigi ettevõtja põhisissetulek tekib toodete müügist, on toetused kujunenud väga oluliseks sissetulekute osaks, aidates leevendada madalast turukonjunktuurist tekkinud tulupuudujääke. Nii läks Lätis makstud top-up põllukultuuridele, veistele, ammlehma ja piimatootmise täiendavaks toetuseks. Leedus läks see toetus veistele ja valgurikastele kultuuridele, samuti piimatootmise täiendavaks toetuseks. Uuringu koostajad annavad poliitikutele ka soovitusi. Nende sõnul tuleks kaaluda võimalusi üleminekutoetuste rakendamiseks Eestis, eraldades selleks raha riigieelarvest. Võimalusel tuleks riigieelarvest maksta piima- ja sealihatootjatele maksimaalselt lubatud summa kohanemisabina.