Kolleegid iseloomustavad teda kui pedagoogi, kes sageli keerulise ja kuivana tunduva õppeaine või õpitava valdkonna oskab noortele põnevaks muuta, näiteks seda eluliste näidetega iseloomustades, n-ö puust ja punaseks tehes. Nõnda, et õppuritega ollakse küll range, aga hiljem tunnistavad nad ka ise, et ikka hea, et oldi range, jäi vähemalt midagi kõrvade vahele ja on veel aastaid hiljemgi meeles. Õpetaja märgib, et kui paljud ongi õpingute alguses kõhklevad, siis aja ja koolitee edenedes hakkab asi neile üha enam meeldima. Ning on veendunud, et kui kõik masinistid või saemehed näeksid ennast ennekõike metsakasvatajana, näeksid ka meie metsad praegusest üksjagu paremad välja.