Tehismärgala kujutab endast eri tasapindadele rajatud tiikide ja saarte süsteemi, kuhu põldudelt tulev vesi koguneb. Sellega jõuavad tiikidesse põldudelt uhutud reostusained ja kemikaalid, mis settivad põhja. Saarekestel ja märgalas kasvav taimestik aga seob toitaineid oma kudedesse. Lisaks toimivad mikroobide tehtud puhastusprotsessid. Puhastusfunktsioonile lisaks aitab tehismärgala reguleerida põldudelt voolava vee kogust.

2015. aastal alustatud ja nüüdseks tööle hakanud tehismärgala avamise seminar peeti eelmisel nädalal märgala ümbruses.

Seminaril selgitati, et tehismärgala tasub rajada reostuskolletest allavoolu, piisava langusega kraavile ning piirkonna põhjavesi peab olema kaitstud. Kuna rajatise mõte on jäljendada looduslikke märgalasid, on ka tehismärgala mõistlik rajada ajaloolisse või looduslikult sobivasse kohta, kuhu vesi nagunii koguneb.

Uhti tehismärgala on rajatud kohalikule Vända peakraavile Eestimaa Looduse Fondi pilootprojektina.