Oli laupäev, meie vestlus venis tundide pikkuseks. Aeg-ajalt teatas adjutant, et keegi major ootab eesruumis jätkuvalt audientsi. Kui ma viimaks ülemjuhataja kabinetist väljusin, ootas seal Johannes Kert. Ei kulunud palju aega, kui president Lennart Meri just Kerdist kindrali mantlipärija tegi. Polnud ka ime – isepäine kindral ei meeldinud sama isepäisele presidendile. Kui kaitseväe juhataja oli ette valmistanud oma kuulsat käskkirja, mis teatas, et “niipea kui vaenlase esimese sõduri jalg üle Eesti Vabariigi piiri astub, algab momentaanselt sõjaseisukord”, saatis ta mustandi ka president Merile.
Edasi lugemiseks , sisesta paberlehe lugejakood, telli digipakett või osta artikkel
0,59 € Osta artikkel