Möödunud nädalal avati Tartus pidulikult Noora, Rahvusarhiivi uus peahoone. Selle nime esimene pool laenati Nooruse tänava nimest, kus arhiiv asub. Kaks viimast tähte, RA, on mäletatavasti rahvusarhiivi lühend. Ülikoolilinn sai õigustatult juurde veel ühe meeldiva hüüdnime – rahvusliku mälu pealinn. Teadagi miks. Siin asuvad rahvusliku mälu varasalved, uhiuued Noora ja ERM, ka kirjandusmuuseum. Ning ega uus nimi vanalt ülikoolilinna nimelt tükki ära võtnud – õigupoolest ju ülikooli ümber need mälukeskused hakkasidki kujunema. Põhjus, miks praeguse Rahvusarhiivi eelkäija 1920. aastal mitte pealinna, vaid Tartusse rajati, oli soov kaasata arhiiv ülikooli õppe- ja teadustöösse. Seda head traditsiooni, hoolimata takistustest, suudeti hoida isegi ajal, mil nõukogulike arusaamade järgi neil ega lihtsatel inimestel sinna nagu asja poleks pidanud olema.
Edasi lugemiseks , sisesta paberlehe lugejakood, telli digipakett või osta artikkel
0,59 € Osta artikkel