Meenutagu Veljo Tormist valik mõtteid suure meistri elulooraamatust “Jonni pärast heliloojaks!”. "Siis pani isa mind klaverit õppima. Nagu juba öeldud, käisin pastoraadis ja koolijuhataja juures harjutamas. Probleem oli selles, et konservatooriumi orelierialale võeti vastu alates 15. eluaastast. Aga mina olin alles 12. Siis arvati, et võiksin algul õppida klaverit ja hiljem minna orelile üle. Ma hakkasingi klaverit harjutama. Aga kõik sai ju tehtud omapead... Kuidas isa julges mind lasta klaverieriala sisseastumiseksamitele!!! Tallinna Konservatooriumi? See oli 1942. aasta sügisel. Loomulikult ma põrusin eksamil läbi, sest ma mängisin ainult neid lugusid, mis olid Riho Pätsi klaveriõpikus. Muid noote mul polnud."
Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel