Selliste vanemate kirjutiste autorid ongi Eesti talurahva kombeid enamasti näinud läbi n-ö topeltfiltri – olles üldjuhul võõrrahvusest ja teistsugusest sotsiaalsest klassist, sageli ka eesti keele mittevaldajad, olid nad eelhäälestatud suhtumisest eestlastesse kui harimata matsirahvasse, pealegi võis nende käsutuses olev teave olla juba laekunud vahendatud kujul. Lisaks mängisid raportite formuleerimisel kaasa ideoloogilised kaalutlused, näiteks püüe õigustada võõrpastorite tegevust Eestis või soov osutada mõisnike toimetulematusele rahva harimisel.
Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel