Eestlasest harrastusajaloolane Aleksander Kruusberg järeldab ülaltoodud kirjeldusest, et tegu oli hetärismi ehk “vaba armastuse” jäänukitega. Seevastu väliseestlasest ajaloohuviline Märt Raud kaldub oma hinnangutes teise äärmusesse, rõhutades, et varasemad kirjamehed on eestlaste seksuaal- ja peresuhteid teenimatult moraalituna kirjeldanud, kuna tegelikult olid eestlased oma käitumiselt kasinad. Otsesem on viide tegevuse rituaalsele iseloomule ning kaitse- ja viljakusmaagilisele taotlusele Adam Oleariuse kirjapanekus, kuid ka tema kirjutise toon on halvakspanev: “Tallinna ja Narva vahel, kaks miili Kunda rüütlimõisast, mitte kaugel kihelkonnakirikust seisab vana kokkulangenud kabel [Viru-Nigula Maarja kabel], mille juurde ümberkaudu elavad mittesakslased igal aastal heinamaarjapäeval tihti palverännakuid korraldasid, mõned ühe kabelis asetseva suure kivi ümber põlvili ja alasti roomasid ja oma söögiohvreid tõid, et nendel ja nende karjal aasta läbi hästi läheks või, kui nad haiged on, jälle terveks saaksid. Säherduste palverännakute ajal ilmus kohale igasugu markitante, nii et asi viis õgimise ja lakkumise, hooramise, tapmise ja muude ränkade pahedeni.
Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel