Alates XVII saj kaartidelt võime leida kaudseid vihjeid ja harva pühapaikadele viitavaid kohanimesid. Sealtpeale leiab kindlate pühapaikade kohta andmeid üha enam kirikute ja kohtute dokumentidest, käsikirjadest ning trükisõnast. Siiski pärineb peaaegu kõik, mida me pühapaikadest teame, maarahva suulisest ajaloost. Vaimne kultuuripärand, sh pühapaiku puudutav teave, on -kandunud läbi aja suusõnal põlvest põlve. XIX sajandil algas rahva-pärimuse suurkogumine. Ainuüksi Eesti Rahvaluule Arhiivis oli 2015. a alguses talletatud 1 486 585 lk üleskirjutusi. See on üks suuremaid rahvaluulekogusid maailmas, kuid -moodustab vaid osakese meie pärandist.