Viimase kuue päevaga olime edenenud vähem kui 200 miili. New York näis veel väga kaugel. Ees- ja grootpuri olid heisatud, kuid nende kuue päeva jooksul polnud need veel tuulde sattunud.

Erma liikus vastutahtsi ja hääletult kasemetsade, künklike aasade ja kuldsete äsjaniidetud nisupõldude vahel nagu mingi kogukas täissöönud part.

Motalas, mis asub Vätterni järve ääres, ostsime uue õlipumba. Kuid isegi siis mootor köhis ja turtsus ning pani propelleri vaevu pöörlema. Kui jõudsime järve läänekaldale, jäi mootor viimase korskamisega lõplikult vait. Ja sellele järgnes vaid ei-uhnem!

Hiline pärastlõuna oli vaikne ja palav. Minu ees trossi tiriva Rommy lai päevitunud selg pärlendas higist.