“Kümme aastat tagasi,” sõnas ta, “läksin koos mehega merele neli päeva kestvale reisile. Ma olin merehaige täpselt neli päeva. Ja see juhtus 7000tonnisel liinilaeval. Ma pean ennast lihtsalt harjutama mõttega, nagu kõik teisedki, et ma olen merehaige kuni Ameerikani välja. Kuid mulle tuleb võimaldada vaikne kannatamine oma kajutis selle asemel, et istuda siin ja saada läbimärjaks.”

“Jama,” lausus vanaema Paalberg nördinult. “Päeva või paari pärast on kõik kombes. Merehaiguse mõttes on väike laev parem kui suur. Kui me sellest segalainetusest välja pääseme, hakkab Erma ühtlaselt tõusma ja vajuma koos pikemate lainetega. Enam ei tule sellist jõnksutamist. Tollel liinilaeval jäid sa ilmselt kogu ajaks oma kajutisse. Pole siis ime, et jäid merehaigeks.”

Heino lahkus järsult meie väikesest seltskonnast ja läks kõrvale.

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel