“Te olete sellelt Rootsi luubilt, eks ju?” uuris ta. “Ma nägin, kuidas te end eile sisse tõmbasite. Noh, tervitusi Tema Majesteedi Sõjalaevastikult! Rootsi on imeline maa! Proosit!”

Me jõime Rootsi auks ja siis ma selgitasin talle, et oleme eestlased. Billile ei tähendanud see midagi. Üks välisriik puha. Bill tellis uue ringi ja me jõime Eesti auks.

Pärast kolmandat porterit märkasin kummalist asja. Kuigi Pauli inglise keele sõnavara oli piiratud umbes viie sõnaga, pidas ta Billiga pikka ja tulihingelist kõnelust.