Korra proovis üks noor sepapoiss seal endale elamist sisse seada, aga realismus sai kiiresti romantismusest võitu ja poisil tuli taanduda. Nüüd on majal katust kõvasti sisse varisenud ja mets on kõigele kämmalt peale vajutamas. Veel mustab katusenurk üle küpse vilja voogamise, ühes korstnaga, mille otsas kunagi muskuspart istus, aga kaua enam ilmselt seegi mitte. Vaatasin oma saunaköögi vettinud seinu ja kõikjal vedelevat laerisu ning ohkasin. “Naada, Fedja, naada!”