“Ahhaa,” ütles sepp ja näitas näpuga müüritise ühele küljele. “Siia on peidetud väike uks. Huvitav, kus on hoob, mis selle avab? Arvestades mõisahärra kasvu ja käe siruulatust, peaks seda otsima umbes kuskilt siit.” Ta libistas osavalt sõrmedega üle seina, vajutas midagi, ja ennäe, nende pilgu all avanes müüritise ühes küljes tõesti väike uks. Vaevukuuldava klõpsatusega vajus see kergelt irvakile. “Uhhuu!” tegi Juku, imestus silmis. Sepp tõmbas ukse laiemale ja nuhutas selle tagust tasakesi ninaga. “Siin on üsna värske õhk, järelikult viib see käik ikka kusagile.” Siis lükkas ta ukse kinni. Eemalt kostus mingit ebamäärast lärmi.