Tõmbasin selle sodist välja, esimene mõte oli muidugi, et siin ongi nüüd kirjas kõik need saladused ja mälestused, mida ma veel ei tea, aga esimene pilk ütles, et tegu on mingi trükisega. Nojah, mõtlesin, ja sorisin hunniku lõpuni läbi. Rohkem ei leidnud midagi. Võtsin trükise näppu ja läksin päevavalguse kätte seda lähemalt vaatama, äkki on midagigi. See oli kahe klambriga köidetud peotäis kirjapaberi formaadis lehti, millel selgus olevat lausa näitekirjanduse vormis tekst.