Sageli on need suundumused moodustanud omalaadseid kombinatsioone, näiteks sisaldas juba varakristliku müstika keelekasutus kohati üllatavalt otseseid võrdlusi erootilise armastusega; kristliku lembelüürika üks tippteoseid “Ülemlaul” Vanas Testamendis tekitab siiani vaidlusi selle üle, kas seda tuleks käsitada Kristuse ja koguduse vahelise isetu armastuse allegooriana või pigem kui maist armastust ülistavaid värsse. Huvitava mõttevooluna jõudis XI sajandil araabia maadest pärit tekstide tõlgete kaudu Lääne-Euroopasse arusaam armastusest kui haigusest, mis vajab spetsiifilist ravi. Nii on näiteks ühe Austrias 1485. aastal toimunud inkvisitsioonikohtu protsessi süüdistusprotokollis juttu nõiakunste valdavatest inimestest, kes võivad tekitada “armastust ja muid haigusi”
Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel