Suvel olin küll metsas, aga olin juba väga ettevaatlik. Lõppude lõpuks elasin ju ikkagi lastekodus, kust sain süüa nii, et sööki ei pidanud varastama, kui just mitte arvestada õunu. Ja seda ei loetud varguseks. See, et olin juht juba lastekodus, andis mulle järgnevaks eluks palju. Tahtsin ja olingi kogu aeg teistest üle. Ja seda mitte jõu poolest. Uutes tingimustes kohanesin ma väga kiiresti ning uued sõbrad leidsin endale paari päevaga. Muide, seoses sellega, et elasin kaheksas lastekodus, enne kui täiskasvanuks sain, ei ole mul olnud kodu ega ka õigeid sõpru. Hindasin sõpru ainult selle järgi, palju nad mulle kasu tõid.
Edasi lugemiseks , sisesta paberlehe lugejakood, telli digipakett või osta artikkel
0,59 € Osta artikkel