Talumetsadest olid Eesti vabariigi algusajaks katastrisse kantud ainult 12%. Ent peale selle oli suures koguses heina- ja võsamaad, mis võis olla metsaga kaetud, aga seda metsamaaks ei arvestatud. Sellega võis teha mida tahes ja seda kusagil arvesse ei võetud. Kas see maa lugeda metsaks ja palju seda oli? Raske öelda.
Mis siis vahepeal metsaga toimus, kust tuli nõukogude ajal levinud seisukoht, et esimese Eesti vabariigi ajal oli metsasus umbes 20%?

Eesti ajal oli üle 100 000 ha maha raiutud ainult selleks, et luua asundustalusid.
Metsasuse osas sai selgust 1939. aaasta põllumajandusloendusel, kus esimest korda võeti arvesse ka heina- ja karjamaametsad, mis omavad puistu täiust 30% või enam, samuti võsamaad, mis ka meil kuuluvad praegu metsamaa arvestusse.