Metsaseaduse § 27 lõike 3 kohaselt on metsade väetamine mineraalväetistega keelatud. Ja keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Riina Martverki kinnitusel ei ole ka plaanis seda sätet muuta. Puutuha ja ka teiste väetiste puhul tuleks Martverki sõnul esmalt analüüsida keskkonnamõju, mitte ainult juurdekasvu, kuna väetamine mõjutab lisaks puudele kogu metsaelustikku, mulda ja pinnavett. “Samas tasub kaaluda võimalust, et metsadesse viia puutuhka,” märgib ta. “Metsapõleng on looduslik häiring ning ka aletamine on aastasadu vana maakasutusviis.” Eesti Maaülikooli metsakasvatuse osakonna doktorant ja Eesti Erametsaliidu projektijuht Karin Aguraijuja ütleb, et valitsuse tegevuskava näeb ette elektri- ja soojatootmises järkjärgulise ülemineku taastuvenergeetikale, mistõttu tõuseb nõudlus kodumaiste biokütuste, sh puidu järele oluliselt. “Säästva metsanduse põhimõtete rakendamine eeldab biomassi tootmisel uudseid lahendusi, milleks tuleb välja töötada ja kasutada senisest efektiivsemaid metsakasvu stimuleerivaid võtteid ning laiendada metsade kasvuala,” selgitab Aguraijuja.