Emajõe äärde kavandatavast tselluloositehasest on räägitud eelkõige majanduslikust aspektist. Ometi on küsitav, kas 200 töökohta tehases ning 700 seotud sfääris on majanduslik võit, kui hiidtööstus pretendeerib ligi kolmandikule meie metsade raiemahust. Hiigeltehast kavandavad puidutöösturid eesotsas Margus Kohavaga on üritanud selle rolli meie metsamajanduses pisendada, väites, et tehase toorainevajadus saaks kaetud praegu eksporti mineva ümarpuidu arvelt. Samale puidule pretendeerib aga ka Auvere elektrijaam, ja juhul kui elektrituruseaduse muudatused praegusel kujul vastu võetakse, saab võimalikuks kuni 3,4 mln tm puidu iga-aastane põletamine jaama kateldes. Selge on, et ühtsama puitu kahes kohas korraga kasutada ei saa. Lisaks tekib küsimus, kas kumbki neist kahest hiidprojektist on puiduressursi jätkusuutlik kasutaja.