“Helmi teenis toona korralikult, osakonnajuhatajana sai ta 120 rubla kuus puhtalt kätte. Paar korda nädalas käis õhtuti ka haltuurat tegemas, mis lisas tema sissetulekule veel keskmiselt kolmkümmend rubla kuus,” meenutab Valdur. Kuigi mehe enda palk oli vaid 100 rubla, ta selle üle eriti ei kurtnud. Nõukogude ajal valitsenud stereotüüpide kohaselt arvati tõsimeeli, et mehe ja naise palgad ei peagi võrdsed olema. “Helmi palgast maksime üüri, ostsime söögi, käisime reisimas ning kogusime autoraha,” jutustab Valdur. “Minu palk kulus juuksurile, maniküürile, pediküürile ja kübaratele.”
Edasi lugemiseks , sisesta paberlehe lugejakood, telli digipakett või osta artikkel
0,59 € Osta artikkel