Kaheksa aastat pärast ülikooli lõpetamist kohtusid matemaatikaprofessor ja endine üliõpilane, nad meenutasid endisi aegu. Professor: “Ma õpetasin teile kõrgemat matemaatikat. Öelge, kas teil on elus seda kunagi vaja olnud.” Endine üliõpilane mõtles veidi ja vastas siis: “Oli üks juhtum.” Professor: “Oi, see on väga huvitav. Rääkige mulle sellest, siis ma saan loengutel tuua näiteid, et matemaatika polegi nii abstraktne aine ja on elus siiski vajalik.” Endine üliõpilane: “Jalutasin kord tänaval ja tuul puhus mul mütsi peast otse poriloiku. Siis ma leidsin maast traaditüki, keerasin integraalikujuliseks ja sain selle abil mütsi loigust kätte.”
Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,59 € Osta artikkel