Koer oli elav ja uudishimulik, sobides hästi pere lastele mängukaaslaseks. Õhtuti käis Duncaniga jooksmas või jalutamas siiski peremees.

Ühel talvisel õhtupoolikul, kui pereisa oli koeraga Emajõe-äärsel võsastunud maa-alal jalutuskäiku tegemas, märkas koer läheduses kitse. Suure uudishimu ja hullamiskirega asus ta kohe kitsekest jahtima, nõnda et peremehe olemasolu ja keelavad hüüded ununesid sootuks. Nii kaduski Duncan koos metsloomaga võssa. Koera otsimine kestis tulutult kuni õhtupimedani.

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel