Rahapuudus pitsitas talupidajat sõjajärgsel ajal kõvasti, sest riiginormid olid üle mõistuse suured, aga nende täitmiseks ära antavate toiduainete hinnad naeruväärselt madalad. Olin sel ajal koolipoiss ning mäletan enda esimest omatehtud palli, mis nagu polnudki pall, vaid pigem üks karvatuustik. Kevadel, kui lehmadel oli karv lahti, korjasime seda mitu kamalutäit. Neid karvu tihendati ja vanutati, nii et sellise palliga said lapsed mängida. Kord jõulude ajal tekkis emal mõte minna Tallinna, et sealsel turul müüa oma talus toodetud toiduaineid. Hiljuti oli tapetud siga, varutud kanamune, valmistatud võid ja kohupiima. Nii sõitiski ema, abiliseks kaasa kutsutud 12aastase pojaga, Kohilast rongiga Tallinna ja raudteejaamast raskete kompsudega keskturule.
Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,59 € Osta artikkel