Kooliteest ligi pool oli kohalike talumeeste poolt hobuvankritega sisse tallatud metsatee, mis kulges läbi kõrge ja paksu metsa, kus pilves sügisõhtutel oli päris õudne liikuda. Pimeduses aitas õigel teel püsida vaid ülalt puude vahelt paistev heledam taevatriip.