Koolimaja nurga taga oma kuudis elas üldiseks valvuriks olev suur Saksa lambakoera tõugu ketikoer Pauka, keda koolipoisid tihti narritamas käisid ja seetõttu ei olnud meessugu just koera eriline lemmik. Tüdrukutel lasi ta end silitada, aga poiste peale urises ja klähvis kurjalt. Ketist vabana sai Pauka joosta ainult siis, kui õpilased olid koolimajas tundides. Ühel palaval maikuu päeval usuõpetuse tunnis, kui parajasti korrati piibli kümmet käsku – “Armasta Issandat, oma Jumalat…” –, tuli Uuetoa Priidikul, ühel vanema klassi poisil, ilmselt igavusest tahtmine tüdrukute ees esineda.