Samas on Eesti inimeste ootused tulevasele pensionile kõrged – 43 protsenti arvab, et nende pension võiks olla 80 protsenti või enam pensionieelsest palgast, viiendik lepiks 60–70 protsendiga. Eestimaalaste finantskirjaoskuse uuringust selgus, et vaid üheksa protsenti kohustusliku kogumispensioni omanikest on fondi valimisel võrrelnud mitme pakkuja tingimusi. See, et teisest sambast ei piisa, tuleb paljudele üllatusena. Tundub ju, et kui igas kuus kaks protsenti palgast sinna sisse maksta ja riik lisab neli protsenti, peaks midagi kogunema küll. Tegelikult vähendatakse riigipoolse sissemakse võrra inimese I samba osa ning kokkuvõttes ei tule I ja II sammas kokku senisest riiklikust pensionist oluliselt suurem. Iga 1000 pensionifondi kogutud euro pealt maksame pangale 108 eurot teenustasu, aga tulu on ta ise selle raha pealt teeninud vaid 77 eurot. Sealt areneski mõte luua pensionifond, mille omanikud on pensionikogujad ja kus ühistu liikmed teevad olulisi otsuseid. Kuna pensionifondi loomiseks peab olema seadusega nõutud algkapital kolm miljonit eurot, otsustati koos mõttekaaslastega luua tulundusühistu.