Maalehe vestlusringis selgus:
Eesti seisab valiku ees, kas panna oma jõud vana säilita­misele reservaadina või julgeda edasi areneda, muutuda.
Meie praegune haritlaskond asub kriisis, omaaegne uhkus ja eesrindlik roll on maha surutud. Kultuuritegelased, loome­inimesed tihti ei julgegi sõna võtta oma nime all, vaid eelis­tavad kollektiivseid tekste.