Juba mitmes öö kehvasti magatud. Tundub, et elul pole midagi rõõmustavat pakkuda. Ja ega tahagi midagi suuremat ette võtta, sest väsimus on suur.

Kui te parasjagu just nii tunnete, siis võite kuuluda selle kümnendiku hulka rahvastikust, kellel on juba diagnoositud või on veel diagnoosimata depressioon. Depressiooni ja teiste psüühikahäirete hulk suureneb aasta-aastalt.

Näiteks ligi 19 000 inimesel diagnoositakse igal aastal meeleoluhäire, sealhulgas depressioon. Psühhiaatrite hinnangul vajaks veel umbes 8000 inimest sarnast diagnoosi, ent nad ei teadvusta endale seda probleemi ega pöördu murega arsti poole. Kuid nende haiguste põhjus pole mitte eestlaste kurvameelses olemuses.

“Meeleolu- ja ärevushäirete esinemissagedus on üldiselt kõikides arenenud riikides kõrge ja probleemiks on pigem see, et inimesed kas ei julge nende kaebustega arsti poole pöörduda või ei tunne arst neid alati ära.

Nii diagnooside kui ravimite väljakirjutamise poolest oleme näiteks leedukate-lätlastega ühe pulga peal, põhjamaade tasemeni aga veel niipea ei küüni.