Kolme aasta eest avalikel aruteludel tuli inimestele suure üllatusena jutt raudteed ääristavast ja Eestit poolitama hakkavast tarast. Täpsustavad küsimused lükati tookord tulevikku – uuringud näitavad, mida ja kuidas tehakse. Tulevik on nüüd käes, tara muutmata kujul käekõrval. “See tara,” tunnistab keskkonnaameti nõunik Roland Müür, “on praegu meie kõige suurem mure kogu Rail Balticu juures.” Enim teeb muret kahtlus, kas plaanitavad leevendusmeetmed tagavad ulukite piisava läbipääsu ega teki isoleeritud populatsioone. Tara tuleb praeguste andmete kohaselt selline, mille alt väiksemad ja keskmise suurusega loomad läbi saavad. Takistuseks oleks see suurtele loomadele, kes raudteel rongi alla jäädes võiksid suure kiirusega liikuva veeremi õnnetusse paisata. Ligikaudu iga 10 km järel tulevad üle raudtee loomade ülekäigud ehk ökoduktid. Rail Balticu demovideost paistab ökodukt väga vahva, see on lauge kallakuga, toredasti loodusse sulanduv puude ja põõsastega ülekäik. “Ja see ei toimiks,” lausub keskkonnanalüüsi juhtivspetsialist Lauri Klein keskkonnaagentuurist lühidalt. “Sest põder tahab näha, kuhu ta läheb ja isegi väikesest mäest üle ronima ei hakka. Põtrade konservatiivsus on nii suur, et arvatavasti suruvad nad tarad neist üle pääseda üritades maha.”
Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel