Pühapäev võiks olla päikeseline, tuuletu ja selge, aga ei ole. Hommikul puhuma hakanud tuul muutub tugevamaks ning tuisk hajutab taeva ja maa piirid lumehalliks. Kui Helgi Sutt enne keskpäeva enda juurest Tapult Vahtrale minema hakkab, tuleb tal tugevasti sumada, tee on hanges ja tuul tõmbab üle nina nagu riiviga.

Keskpäeva paiku peaks Munalaiu sadamast üle jää Manilaiule tulema 150 Looduse Omnibussi jalgsimatkajat. Vahtra talus istuv spontaanne naisnõupidamine jääb selle peale mõeldes korraks üsna vait. “Laev ju peaks täna käima,” kohmab Helgi kohvi rüübates. “Mis neil sellega viga tulla oleks?”